Bütsantsi kunst on osa varakristlikust kunstist. Bütsantsi kunstis ühendatakse kreeka ja rooma hilisantiigi ideed orientalistlike vormidega. Tsimene õtseaeg on Büsantsis keisar Justinianuse valitsusajal (526-565).
Peamiseks ehitisteks on Hagia Sophia kuppelbasiilika Konstsntinoopolis ja oktogonaalne San Vitale |tsentraalehtis Ravennas. Just Ravennas on säilinud varaseid | mosaiike.
- Ajavahemikus 726-853 toimunud pilditülile (|ikonoklasm) järgneb Makedoonija dünastija büsantsi kunsti teine kõrgperiod, mis kestab kuni 13.saj-ani (Makedoonija renessanss). Arhitektuuris valitseb tollal |ristkuppelkiriku tüüp. Kuulsamad selle perioodi mosaiigid paiknevad Veneetsia Santa Fosca kirikus.|
- Kolmas büsatntsi kunsti kõrgaeg on aa.1261-1453. Ristkuppelkirikute kõrval ehitatakse nüüid väheldasi püstijad ümbriskäiguga tsentraalikirikud. Mosaiikude, |ikoonide ja freskode käsituslaadis| ilmneb suurem maalilisuse ja ruumilisuse taotlus; figuure kujutatakse plastisemalt ja realistlikumalt. Vabaplastikat büsantsi kunstis peaaegu ei esine. Kunskäsitöös saavutatkse silmapaistev tase elanvandiluunikerduses. Pärast Konstantinoopili valutamist arenevad bütsantsi kunstivormid edasi kreeka õigeusu maades.